Perioodilisustabel on keemiliste elementide süstematiseeritud tabel, kus elemendid on rühmitatud vastavalt nende keemilistele omadustele. Tabel koosneb perioodidest ja rühmadest, kus perioodid tähistavad elementide elektronkatte kestade arvu ja rühmad elementide keemilisi omadusi. Perioodilisustabelit kasutatakse laialdaselt keemiaõppes ja keemiliste elementide uurimisel.

Perioodilisustabeli ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika, kui vene keemik Dmitri Mendelejev esitas oma esimese perioodilisustabeli. Tabelit täiendati ja täiustati aastate jooksul, kuni see sai tänapäevase kujunduse. Tabelis on hetkel 118 keemilist elementi, millest 94 on looduses leiduvad ja ülejäänud on sünteesitud laboris.

Perioodilisustabel on oluline vahend keemiliste elementide uurimisel ja mõistmisel. Tabel annab ülevaate elementide omadustest, nagu aatomnumber, aatommass, raadius, soojus jne. Tabelit kasutatakse ka keemiliste ühendite ja reaktsioonide uurimisel.

Peamised faktid

• Perioodilisustabel on keemiliste elementide süstematiseeritud tabel, mis koosneb perioodidest ja rühmadest vastavalt elementide omadustele.
• Tabelis on 118 keemilist elementi, millest 94 on looduses leiduvad ja ülejäänud on sünteesitud laboris.
• Perioodilisustabel on oluline vahend keemiliste elementide uurimisel ja mõistmisel, andes ülevaate elementide omadustest ning kasutades seda ka keemiliste ühendite ja reaktsioonide uurimisel.

Perioodilisustabeli Ajalugu

Perioodilisustabel on keemiliste elementide süstematiseeritud järjestus, mis on paigutatud vastavalt nende aatomnumbritele. Perioodilisustabeli loomist alustati 19. sajandi keskel, kuid selle lõplik versioon valmis alles 20. sajandi alguses.

Perioodilisustabeli loomises on palju autoriteid, kuid kõige tuntum neist on vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta töötas välja perioodilisustabeli, mis sisaldas toona teadaolevaid elemente. Mendelejev koostas tabeli nii, et elemendid olid paigutatud nende keemiliste ja füüsikaliste omaduste järgi.

Mendelejev leiutas ka elemendi mõiste, mis oli oluline samm keemia arengus. Ta ennustas ka uute elementide olemasolu, mida hiljem avastati ja lisati perioodilisustabelisse.

Perioodilisustabeli tänapäevane versioon on väga täpne ja sisaldab 118 elementi. Uusi elemente avastatakse regulaarselt, mis võib viia perioodilisustabeli muutmiseni. Viimane element, mis lisati tabelisse, oli tennessiin, mis avastati 2010. aastal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et perioodilisustabel on keemia üks olulisemaid töövahendeid, mis aitab keemikutel mõista elementide omadusi ja nende vahelist seost. Perioodilisustabeli ajalugu on pikk ja mitmekesine ning see on tihedalt seotud keemia arenguga.

Elemendid Ja Nende Omadused

Perioodilisustabelis on elemendid paigutatud vastavalt nende aatomnumbrile ning nende omadused varieeruvad vastavalt nende asukohale tabelis. Tabelis on 118 elementi, millest 92 on looduslikud ning 26 sünteesitud.

Vesinik Ja Selle Omadused

Vesinik on esimene element perioodilisustabelis ning selle aatomkaal on 1. Hüdrogeeni olek on tavaliselt gaasiline ning see on kergesti süttiv. Vesinik on oluline element kosmosetööstuses ning seda kasutatakse ka kütusena.

Metallid Ja Nende Omadused

Metallid on perioodilisustabelis paigutatud vasakule ning nende omadused varieeruvad vastavalt nende asukohale tabelis. Näiteks naatrium (Na) on pehme metall, mis on tavaliselt hõbedane ning reageerib kiiresti veega. Alumiinium (Al) on samuti metall, kuid see on tugevam ning kergem kui naatrium. Kaalium (K) on metall, mis on pehme ning väga reaktiivne.

Kaltsium (Ca) on metall, mis on kõva ning hallikasvalge värvusega. See on oluline element luude ning hammaste tugevdamiseks. Skandium (Sc) on samuti metall, kuid sellel on madalam tihedus kui teistel metallidel. Titaan (Ti) on kerge ning tugev metall, mida sageli kasutatakse lennukitööstuses. Vanaadium (V) on metall, mida kasutatakse terase tugevdamiseks.

Raud (Fe) on metall, mida leidub paljudes mineraalides ning mida kasutatakse laialdaselt ehitus- ning masinatööstuses. Koobalt (Co) on metall, mida kasutatakse magnetite tootmisel. Nikkel (Ni) on metall, mida kasutatakse roostevabade teraste tootmisel. Gallium (Ga) on metall, millel on madal sulamistemperatuur ning mida kasutatakse pooljuhtide tootmisel. Germanium (Ge) on metall, mida kasutatakse pooljuhtide ning optiliste kiudude tootmisel. Arseen (As) on metall, mida kasutatakse puidu kaitsmiseks putukate eest.

Mittemetallid Ja Nende Omadused

Mittemetallid on perioodilisustabelis paigutatud paremale ning nende omadused varieeruvad vastavalt nende asukohale tabelis. Näiteks süsinik (C) on mittemetall, mida leidub looduses grafiidi, teemantide ning süsinikdioksiidi kujul. Lämmastik (N) on gaasiline mittemetall ning see on oluline element taimede kasvamiseks. Hapnik (O) on gaasiline mittemetall ning see on oluline element hingamiseks.

Fluor (F) on halogeen, mis on väga reaktiivne ning moodustab tugevalt happelisi lahuseid. Kloor (Cl) on halogeen, mida kasutatakse vee desinfitseerimiseks ning pleegitusainena. Broom (Br) on halogeen, mis on vedel ning punakaspruuni värvusega. Jood (I) on halogeen, mida kasutatakse meditsiinis.

Räni (Si) on mittemetall, mida kasutatakse elektroonikatööstuses. Väävel (S) on mittemetall, mida kasutatakse põllumajanduses ning kosmeetikatööstuses. Seleen (Se) on mittemetall, mida kasutatakse fotogalvaaniliste elementide toot

Perioodid Ja Rühmad

Perioodilisustabelis on elemendid paigutatud perioodidesse (read) ja rühmadesse (tulbad). Perioodilisustabeli periood näitab, mitmes elektronkihis elektronid paiknevad. Perioodilisustabeli rühma number (A-rühmades) näitab, mitu elektroni on aatomil väliskihil.

Iga perioodi lõpus on täidetud üks elektronkiht, mis annab perioodilisustabelile 7 perioodi. Esimene periood sisaldab ainult kahte elementi, vesinikku ja heeliumit, kuna need on ainsad elemendid, millel on ainult üks elektronkiht.

Rühmad on perioodilisustabeli tulbad, mis jagunevad A- ja B-rühmadesse. A-rühmad sisaldavad peamiselt metallidega seotud elemente, samas kui B-rühmad sisaldavad üleminekumetalle ja lantanoidide ning aktinoidide seeriat.

Iga rühma elemendid jagunevad omaduste põhjal erinevatesse alarühmadesse. Näiteks A-rühma esimene alarühm sisaldab leelismetalle, mis on väga reaktiivsed ja moodustavad kergesti ioone. Teine alarühm sisaldab alumiiniumi ja galliumit, mis on samuti metallid, kuid vähem reaktiivsed kui leelismetallid.

Perioodilisustabelis on ka B-rühma alarühmad, mis sisaldavad üleminekumetalle, lantanoidide ja aktinoidide seeriat. Need elemendid on tavaliselt raskemad, tihedamad ja vähem reaktiivsed kui A-rühma elemendid.

Perioodilisustabeli struktuur aitab keemikutel mõista elementide omadusi ja nende keemilist käitumist. Selle alusel on võimalik ennustada, kuidas elemendid reageerivad teiste elementidega ja milliseid ühendeid nad moodustavad.

Aatomnumber Ja Aatommass

Perioodilisustabelis on iga elemendi juures näidatud tema aatomnumber ja aatommass. Aatomnumber on elementide eristamiseks kasutatav number, mis näitab aatomis olevate prootonite arvu. Aatomnumber on alati täisarv, mis tähendab, et aatomis on prootoneid täpselt nii palju, kui on aatomnumbri väärtus.

Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Aatomi mass moodustub peamiselt aatomituuma prootonite ja neutronite massist ehk tuuma massiarvust. Aatommass on tavaliselt esitatud ümardatud arvuna.

Perioodilisustabelis on elemendid paigutatud aatomnumbri kasvu järjekorras nii, et ühes rühmas on sarnaste omadustega elemendid. Tabeli paremal ja all asuvate elementide tuumalaeng, seega ka prootonite ja elektronide arv aatomis ning aatommass, kasvab suurenevate aatomnumbritega.

Aatomnumber ja aatommass on olulised mõisted keemia valdkonnas, kuna need aitavad määrata elemendi keemilisi omadusi ja reaktsioone teiste elementidega. Näiteks võib aatomnumber aidata ennustada, millised elemendid sobivad omavahel reageerima ja millised mitte.

Perioodilisustabeli Praktiline Kasutamine

Perioodilisustabel on oluline töövahend keemia valdkonnas, kuna see aitab mõista keemiliste elementide omadusi ja nende omavahelist seost. Praktiliselt on perioodilisustabeli kasutamine keemiaõppes hädavajalik.

Perioodilisustabeli abil saab kindlaks teha keemiliste elementide aatomnumbrid, elektronkonfiguratsioonid, keemilised omadused ja nende paiknemise perioodides ja rühmades. Perioodilisustabeli abil saab ennustada ka elementide omadusi, nagu näiteks metallilisus, keemistemperatuur, tihedus, elektrijuhtivus ja reaktsioonivõime.

Perioodilisustabeli praktiline kasutamine hõlmab ka keemiliste elementide omaduste võrdlemist ja nende kasutamist keemiliste reaktsioonide ennustamisel. Näiteks võib perioodilisustabeli abil ennustada, millised elemendid reageerivad omavahel ja millised mitte.

Perioodilisustabeli kasutamine on oluline ka keemiliste ühendite sünteesi ja analüüsi valdkonnas. Näiteks võib perioodilisustabeli abil ennustada, millised elemendid reageerivad omavahel ja millised mitte ning millised ühendid tekivad nende reaktsioonide käigus.

Kokkuvõttes on perioodilisustabeli praktiline kasutamine keemiaõppes hädavajalik, kuna see aitab mõista keemiliste elementide omadusi ja nende omavahelist seost ning aitab ennustada keemiliste reaktsioonide käiku.

Sagedased küsimused

Mis on perioodilisustabeli tähtsus keemia valdkonnas?

Perioodilisustabel on keemias üks olulisemaid töövahendeid, mis aitab keemikutel mõista elementide omadusi ja nende keemilist käitumist. Tänu perioodilisustabelile on võimalik ennustada elementide omadusi, reaktsioone ja keemilist käitumist ning seeläbi ka uute ühendite sünteesi.

Kuidas on perioodilisustabelis paigutatud keemilised elemendid?

Perioodilisustabelis on keemilised elemendid paigutatud aatomnumbri järgi, mis kasvab tabelis vasakult paremale ja ülevalt alla. Samas tulbas paiknevad ühesuguste omadustega elemendid.

Milline on perioodilisustabeli ülesehitus?

Perioodilisustabel koosneb perioodidest ja rühmadest. Perioodid tähistavad elementide reanumbrit, rühmad aga elementide tulbanumbrit. Rühmad on tähistatud rooma numbritega ja jagunevad metallideks, poolmetallideks ja mittemetallideks.

Kuidas määratakse keemilise elemendi perioodi number?

Keemilise elemendi perioodi number määratakse selle elektronkatte ehituse järgi. Iga periood tähistab elektronkihtide arvu, mis elemendi aatomis leidub.

Kuidas mõjutab aatomiraadius perioodilisustabelis paiknemist?

Aatomiraadius väheneb perioodilisustabelis vasakult paremale liikudes. Selle põhjuseks on aatomituumade suurenev positiivne laeng, mis tõmbab elektrone enda poole ja seeläbi vähendab aatomiraadiust.

Kuidas lugeda elektronskeemi perioodilisustabeli abil?

Elektronskeemi saab perioodilisustabeli abil lugeda järgmiselt: elektronide arv esimeses kihis on 2, teises kihis 8 ja kolmandas kihis 18. Elemendid, millel on täis väliskest ehk kaheksa elektroni, on stabiilsed ja ei reageeri teiste elementidega.