Kadripäev: Traditsioonilised tavad ja pärimused Eestis

Kadripäev

Kadripäev on tähtis eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 25. novembril. See päev tähistab tüdrukute tööaasta lõppu ja naiste sügistööde lõppu. Kadripäev on saanud oma nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.

Kadripäev
Kadripäev

Kadripäeva ajalugu ja tähtsus ulatuvad tagasi keskaega. Pärimuse järgi käisid sel päeval tüdrukud kadrisantide saatel ringi, kogudes kingitusi ja lauldes kadri- ja muid laule. Tänapäeval on kadrisandid muutunud pigem kostümeeritud seltskondadeks, kes käivad samuti perest peresse, esitades laule ja tantsides. Kadripäev on oluline päev Eesti rahvakalendris ning selle tähistamine on tänaseni populaarne.

Peamised faktid

  • Kadripäev koos mardipäeva ja vastlapäevaga on tähtsamad eesti rahvakalendri tähtpäevad.
  • Kadripäeva tähistatakse igal aastal 25. novembril.
  • Kadripäeva ajalugu ja tähtsus ulatuvad tagasi keskaega ning pärimuse järgi käisid sel päeval tüdrukud kadrisantide saatel ringi, kogudes kingitusi ja lauldes kadri- ja muid laule.
  • Tänapäeval tähistatakse kadripäeva kostümeeritud seltskondade, kadrisantidega, kes käivad perest peresse, esitades laule ja tantsides.

Kadripäeva Ajalugu Ja Tähtsus

Keskaja Taust

Kadripäev on üks vanimaid Eesti rahvakalendri tähtpäevi, mida tähistatakse igal aastal 25. novembril. Kadripäeva tähistamine sai alguse keskajal, kui pühendati Katariina Aleksandrialase mälestuspäevale. Katariina oli kristlik märter, kes elas 4. sajandil. Ta oli tuntud oma tarkuse ja ilu poolest ning sai seetõttu populaarseks pühakuks, keda austati üle kogu Euroopa.

Pärimus Ja Tähistamine

Kadripäeva tähistati algselt naiste pühana, kus tüdrukud ja naised võtsid endale uue nime – Kadri. Sel päeval käidi külas ja lauldi kadrilaule. Kadripäeval oli kombeks ka maskeeruda, et peletada ära kurjad vaimud ning kaitsta end halva eest. Tavaliselt käisid sel päeval ringi kadrisandid, kes olid maskeeritud mehed, kellel olid seljas naiste riided ja näol maskid. Kadrisandid käisid majast majja, laulsid laule ja esitasid naljakaid etendusi. Kui peremees neid vastu ei võtnud, siis kadrisandid märjasid tema ukse külge kadriõie, mis tähendas, et peremees on kõvasti pidu pannud.

Kadripäev on ka seotud teiste rahvakalendri tähtpäevadega nagu Mardipäev ja Andresepäev. Mardipäeval käisid ringi mardisandid, kes olid samuti maskeeritud mehed. Marti jooksma hakati juba hingedepäeval ehk esivanemate hingedel, kui usuti, et hinged tulevad tagasi oma lähedasi vaatama. Mardisandid käisid majast majja, laulsid laule ja esitasid naljakaid etendusi, et koguda raha, mida hiljem pidu pidada. Andresepäeval aga käisid ringi andresandid, kes olid samuti maskeeritud mehed, kuid nemad olid riietatud meeste riietesse.

Kadripäev on tänapäeval populaarne tänu oma rikkalikule pärimusele ja traditsioonidele. Paljud inimesed tähistavad seda päeva, kandes kadrikostüüme ja lauldes kadrilaule. Kadripäev langeb kokku ka Halloweeniga, mis on Lääne kultuuris populaarne püha, kus inimesed maskeeruvad ja käivad ringi maiustusi kogumas. Kadripäev ja Halloween on sarnased selles mõttes, et mõlemad pühad on seotud maskide ja kostüümidega ning kurjade vaimude peletamisega.

Kadripäeva Tavad Ja Rituaalid

Kadrisandid Ja Mardisandid

Kadripäev on tuntud eelkõige kadrisantide jooksmise päevana. Kadrisandid on maskeeritud mehed, kes liiguvad majast majja, laulavad tervituslaule ja koguvad ande. Mardisandid on kadrisantide meessoost vastaspool, kes külastavad maju jõulude eelõhtul. Mardisandid on maskeeritud ja laulavad samuti tervituslaule, kuid nende kogutud ande jagatakse karjale.

Maskeerimine Ja Riietus

Kadrisandid ja mardisandid maskeeruvad ning riietuvad väljamõeldud kostüümidesse. Sageli kasutatakse loomamaskidega riideid, kuid on ka teisi variante. Kadrisandid riietuvad sageli naiseks ning kannavad põllukleite ja mütsikesi. Mardisandid riietuvad meesteks ning kannavad sageli karvaseid riideid.

Andide Kogumine Ja Õnnistamine

Kadripäeval koguvad kadrisandid majadest ande, nagu kommid, maiustused, raha või muud kingitused. Andide kogumise vastu tuntakse suurt huvi, kuna arvatakse, et see toob viljaõnne. Kadrisandid õnnistavad ande laulude ja manamistega ning soovivad majale head tervist ja õnne.

Laulud Ja Pillimäng

Kadrisandid ja mardisandid laulavad majadesse sisse astudes tervituslaule. Laulud on sageli seotud kadriema, karja ja viljakusega. Pillimäng on samuti oluline osa kadripäeva tavadest. Pillimehed saadavad kadrisante ja mardisante nende teekonnal majast majja.

Kokkuvõttes on kadripäev Eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on seotud kadrisantide ja mardisantide jooksmisega majast majja, maskeerimise ja riietumisega, andide kogumise ja õnnistamisega, laulude ja pillimänguga. Kadripäeva tavad on seotud viljakuse, karjakasvatuse ja lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevaga. Kadripäeva tähistatakse igal aastal 25. novembril.

Kadripäeva Tähendus Ja Sümboolika

Sügis Ja Talve Algus

Kadripäev on 25. november, mis on sügise lõpu ja talve alguse tähistamise päev. See on aeg, mil loodus hakkab valmistuma talveks ning inimesed lõpetavad oma välitööd ja valmistuvad talveks. Kadripäeva tähistamine on seotud sügisega, mil lambad toodi karjamaalt koju, et neid talveks siseruumidesse hoida.

Karjaõnn Ja Viljaõnn

Kadripäevaga seostub ka karjaõnne ja viljaõnne soovimine. Karjaõnne sooviti, et lambad oleksid terved ja viljakad ning annaksid järgmisel aastal palju piima ja villa. Viljaõnne sooviti, et saak oleks rikkalik ja viljakus püsiks.

Viljakus Ja Naiste Töö

Kadripäev on seotud ka viljakusega ning naiste sügistöödega. Naiste sügistööde hulka kuulusid näiteks lõngade värvimine ja ketramine ning toidu valmistamine. Kadripäeva tähistamisel oli oluline roll naistel, kes valmistasid kostüüme ja laulsid laule.

Filosoofid, Koolid Ja Lambad

Kadripäeva tähistamine on seotud ka filosoofide, koolide ja lambadega. Püha Katariina oli filosoofide patrooniks ning tema nime all asutati koolid. Lambad olid samuti olulised, sest nad andsid villast lõnga, millest sai valmistada rõivaid ja tekke.

Lammaste Patrooni Katariina Austamise Ja Teenimise Päev

Kadripäev on seotud ka püha Katariina austamise ja teenimisega. Püha Katariina oli kristlik märter, kes suri 4. sajandil. Tema nime all tähistatakse 25. novembril tema mälestuspäeva. Kadripäeva tähistamisel oli oluline roll ka kadrisantidel, kes käisid majapidamistes ja laulsid laule.

Kokkuvõttes on Kadripäev Eesti rahvakalendri tähtpäev, mis tähistab sügise lõppu ja talve algust ning on seotud karjaõnne, viljaõnne, viljakuse ja naiste sügistöödega. Kadripäev on samuti seotud filosoofide, koolide ja lambadega ning püha Katariina austamise ja teenimisega.

Kadripäeva Tähistamine Tänapäeval

Kadripäev on tähtpäev, mida tähistatakse Eestis 25. novembril. Tänapäeval tähistatakse kadripäeva peamiselt koolides ja rahvakalendris. Kadripäev on tähtis päev, sest see tähistab hingedeaja lõppu ja talve algust.

Kadripäeva Tähistamine Koolides

Koolides tähistatakse kadripäeva sageli kadrirituaali ja maskidega. Koolilapsed riietuvad kadrisantideks ja käivad klassidest klassidesse kadripäeva laule lauldes ja komme järgides. Koolides toimuvad ka kadripäeva teemalised töötoad ja mängud.

Kadripäeva Tähistamine Rahvakalendris

Rahvakalendris tähistatakse kadripäeva traditsioonilisemalt. Kadripäeval käivad kadrisandid majast majja, tantsivad ja laulavad kadrilaule ning koguvad kingitusi. Kadrisandid on riietatud maskidesse ja kostüümidesse ning nende eesmärk on tuua majja õnne ja viljakust.

Kadripäev on oluline päev ka rahvakalendris, sest see tähistab talve algust ja hingedeaja lõppu. Kadripäeval süüakse traditsioonilisi toite nagu kadrisuppi ja kadrikartuleid ning joob kadriõlut.

Kadripäeva tähistamine on oluline osa Eesti kultuurist ja traditsioonidest ning see jätkub tänaseni. Kadripäeva tähistamine on võimalus tutvuda Eesti rahvakalendri kommetega ja nautida talvist õhkkonda.

Sagedased küsimused

Kadripäeva küsimused
Kadripäeva küsimused

Millal on mihklipäev?

Mihklipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev, mis langeb 29. septembrile. See päev tähistab sügisese tööaja lõppemist ja talvisele puhkusele minekut. Mihklipäevaga seostatakse ka karjaseameti pidulikku lõpetamist ning karjalaste lahkumist mägedesse.

Mis on Kadrilaupäeva nimetus vanadel eestlastel?

Kadrilaupäeva nimetus vanadel eestlastel oli Kati või Katrinapäev, sest see päev oli pühendatud Aleksandria pühaku Katariina mälestusele. Kati oli ka naisenimi, mis oli tuletatud Katariina nimest.

Mis on Kadripäeva vanasõnad?

Kadripäeva vanasõnad räägivad tavaliselt karjaõnnest ja talvise tööaja algusest. Näiteks ütleb üks vanasõna: “Kui kadripäeval sajab lund, siis sajab jõulude ajal ka.” Teine vanasõna ütleb: “Kadripäevast kuni jõuludeni on talv, aga pärast jõule algab kevad.”

Mis on Mardisantide traditsioon?

Mardisandid on rändavad lauljad ja pillimehed, kes käivad külas ja laulavad mardilaulu. Traditsiooniliselt on nad maskeeritud ja riietatud vanade riiete ning loomanahkade sisse. Mardisandid koguvad külast andeid, millest hiljem valmistatakse pidusöök.

Kuidas ennustatakse Mardipäeva ilma?

Mardipäeva ilma ennustatakse traditsiooniliselt nii: kui Mardipäeval on ilm pilves ja külm, siis tuleb külm talv. Kui aga on selge taevas, siis tuleb soe talv.

Kuidas ennustatakse Viljaõnne Kadripäeval?

Viljaõnne ennustamiseks tuli kadripäeval mõõta viljasaaki. Kui viljasaak oli hea, siis ennustati head talve ning vastupidi. Samuti usuti, et kui kadripäeval sadas lund, siis tuleb hea viljasaak.