Jõulud: Traditsioonid ja Tavad Eestis

Jõulud on üks tähtsamaid pühi, mida tähistatakse 24.-26. detsembrini. Jõulud on kristlik kirikupüha, millega tähistatakse Jeesuse sünnipäeva. Jõulude tähistamine on seotud paljude traditsioonidega, mis on Eestis aastate jooksul arenenud ja muutunud.

Jõulud
Jõulud

Jõulude ajalugu ja tähendus on väga huvitav ja mitmekesine. Jõulud on kristliku kiriku üks olulisemaid pühi, mis on seotud Jeesuse sünniga. Jõulude tähistamine sai alguse juba ammu enne kristluse teket ning on seotud erinevate kultuuride ja traditsioonidega. Jõulud on aeg, mil perekonnad ja sõbrad saavad kokku ning tähistavad koos rõõmsalt ja pidulikult.

Peamised faktid

  • Jõulud on üks tähtsamaid pühi Eesti rahvakalendris, mis kestab 24.-26. detsembrini.
  • Jõulud on kristlik kirikupüha, millega tähistatakse Jeesuse sünnipäeva.
  • Jõulude tähistamine on seotud paljude traditsioonidega, mis on Eestis aastate jooksul arenenud ja muutunud.

Jõulude Ajalugu ja Tähendus

Paganlikud Juured

Jõulude ajalugu ulatub tagasi paganlikku aega, kus see oli talvise pööripäeva ja uue aasta alguse tähistamise aeg. Paganlikus kultuuris tähistati Jõulupüha kui päeva, mil päev muutus pikemaks ja öö lühemaks, mis tähendas, et valgus võidutses pimeduse üle. Sellest tulenevalt oli Jõulupüha seotud päikesejumala sünniga ning seda tähistati tulede süütamise ja pidustustega.

Sõna “Jõulud” tuleb skandinaavia keelest, kus seda tähendas “pööripäeva”. Põhjamaades tähistati Jõulupüha Yule nime all ning sellel oli sarnane tähendus kui paganlikus kultuuris.

Kristlik Tähendus

Kristliku tõlgenduse kohaselt tähistatakse Jõulupüha Jeesus Kristuse sünnipäeva. Jõulud on kristluse jaoks üks tähtsamaid pühi, mis tähistab Jumala Poja sündi maailma päästmiseks.

Jõulude tähistamise kristlik tava algas 4. sajandil, kui Rooma keiser Konstantin kuulutas kristluse riigiusuks. Kristlikud jõulud on tänapäeval kõige levinumad ja neid tähistatakse üle maailma.

Jõulude ajalugu on olnud keeruline ja mitmetahuline. Teadlastel on olnud raske kindlaks teha, millal täpselt Jõulupüha tähistama hakati ning kuidas see kristliku tähenduse sai.

Kokkuvõte

Jõulud on rahvapüha, millel on nii paganlikud kui ka kristlikud juured. Paganlikus kultuuris tähistati Jõulupüha talvise pööripäeva aegu, samal ajal kui kristlik tava algas 4. sajandil, mil Rooma keiser Konstantin kuulutas kristluse riigiusuks. Tänapäeval tähistatakse Jõulupüha üle maailma kristliku tähendusega.

Jõulude Traditsioonid Eestis

Jõulude Traditsioonid Eestis
Jõulude Traditsioonid Eestis

Jõulud on Eestis üks tähtsamaid ja oodatumaid pühi. Jõulukuu algusest hakatakse jõuludeks valmistuma ning jõuludele pühendatakse terve detsembrikuu. Jõulude ajal on Eestis palju erinevaid traditsioone, millest mõned on pärit juba aastasadu tagasi. Tavaliselt saavad jõulukuu alguses lapsed kingituseks advendikalendri, mis muudab jõulud lastele veelgi oodatumaks.

Jõululaupäev

Jõululaupäev on 24. detsember ja see on üks olulisemaid jõuludega seotud päevi Eestis. Jõululaupäeva hommikul hakatakse valmistuma jõuluõhtuks. Päeval käiakse jõuluturul ja ostetakse kingitusi ning jõulutoitu. Õhtul süüakse traditsioonilist jõulutoitu, milleks on seapraad, verivorstid ja hapukapsad. Pärast õhtusööki süüdatakse jõulupuu ja jagatakse kingitusi. Jõululaupäev on ka päev, mil jõuluvana käib lastele kingitusi toomas.

Jõuluõhtu

Jõuluõhtu on jõululaupäeva õhtu, kui kogu pere koguneb koos jõululaua taha. Jõuluõhtul süüakse traditsioonilisi jõulutoite ja jagatakse kingitusi. Jõuluõhtul süüdatakse ka küünlaid ja elektritulesid, et luua hubane jõulutunne.

Teine Jõulupüha

Teine jõulupüha on 26. detsember ja see on üks jõuludega seotud riigipühadest. Teine jõulupüha on traditsiooniliselt pühendatud perega koosolemisele ja jõulurahu nautimisele. Paljud inimesed külastavad ka sugulasi ja sõpru ning jagavad kingitusi.

Jõulude ajal on Eestis palju erinevaid traditsioone, mis muudavad selle aja eriliseks ja meeldejäävaks. Mõned populaarsed traditsioonid on advendiküünalde süütamine, piparkookide küpsetamine ja jõululeiva söömine. Paljudes kodudes kaunistatakse jõulupuud ja -kuuski ning päkapikud käivad kingitusi toomas.

Jõulude Tähtsündmused

Jõulude Tähtsündmused
Jõulude Tähtsündmused

Jõulud on Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad, mida tähistatakse 24. detsembrist kuni 13. jaanuarini. Jõulude aeg on täis erinevaid tähtsündmusi, millest mõned on seotud kristliku traditsiooniga ja teised on pärit paganlikust ajaloost.

Kolmekuningapäev

Kolmekuningapäev ehk ilmumispüha on jõulude järel 6. jaanuaril tähistatav püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse ilmumist idamaade targatele. Kolmekuningapäeval käidi vanasti laulmas ja vastuvõtte korraldamas.

Toomapäev

Toomapäev ehk talvine pööripäev on 21. detsember, mil algab talv. Sellel päeval süüdatakse tuled, et valgustada pimedat aega ja kaitsta kurja eest. Toomapäeval on kombeks küpsetada rukkileiba ja valmistada õlupäeva toitu.

Nuudipäev

Nuudipäev ehk vana-aasta lõpp on 13. jaanuar, mil lõppeb jõulude aeg. Sellel päeval tuleb majast välja viia kõik jõulukaunistused ja põletada jõulukuusk. Nuudipäeval on kombeks süüa seapraadi ja kaerakilekooki.

Kanutipäev

Kanutipäev on 25. detsember, mil tähistatakse Jeesuse Kristuse sünnipäeva. Sel päeval käiakse kirikus ja süüakse traditsioonilisi jõulutoite nagu verivorstid, hapukapsad ja seapraad.

Taliharjapäev

Taliharjapäev ehk taliharjapäevak on 25. detsember, mil käidi vanasti talitamas karjuseid ja kariloomi. Sel päeval on kombeks süüa hapukapsaid, verivorste ja seapraadi.

Tõnisepäev

Tõnisepäev ehk talvistepüha on 17. jaanuar, mil tähistatakse talvise pööripäeva lõppu. Sellel päeval käidi vanasti külas ja kingiti üksteisele kingitusi. Tõnisepäeval on kombeks süüa seapraadi ja muid jõulutoite.

Luuvalupäev

Luuvalupäev ehk jõululaupäev on 24. detsember, mil tähistatakse Jeesuse Kristuse sündi. Sel päeval süüakse traditsioonilisi jõulutoite ja käiakse kirikus. Luuvalupäeval on kombeks süüa verivorste, hapukapsaid ja seapraadi.

Talvine Madisepäev

Talvine Madisepäev ehk talvemadisepäev on 21. jaanuar, mil tähistatakse talvise pööripäeva lõppu. Sellel päeval süüakse traditsioonilisi jõulutoite ja käiakse kirikus.

Vastlapäev

Vastlapäev on liikuv püha, mis langeb veebruari algusesse. Sel päeval sõidetakse kelgutades ja süüakse vastlakukleid.

Tuhkapäev

Tuhkapäev on liikuv püha, mis langeb veebruari lõppu. Sellel päeval toimub tuhastamine ja algab paastuaeg.

Korjusepäev

Korjusepäev ehk hingedepäev on 2. novembril, mil tähistatakse surnute mälestuspäeva. Sel päeval süüdatakse küünlad surnuaedades ja mälestatakse lahk

Jõulud: Sagedased küsimused

Mis on vanarahva jõulukombed?

Vanarahva jõulukombed olid seotud talvise pööripäeva tähistamisega. Selleks ajaks oli viljakusekultustega seotud rahvakalendrisse kujunenud mitmeid kombeid, mis hiljem ühendati jõulude tähistamisega. Näiteks oli levinud kombeks põletada jõulutuld, mis sümboliseeris päikese taassündi ja valguse võitu pimeduse üle.

Millised olid jõulutoidud vanasti?

Vanasti oli jõululaual oluline koht seaprael, verivorstidel ja hapukapsastel. Samuti oli populaarne süüa erinevaid küpsetisi, nagu piparkoogid ja jõululeib. Jõululaual oli oluline koht ka õllel ja koduõunal.

Millised on tänapäeva jõulukombed Eestis?

Tänapäeva jõulukombed Eestis hõlmavad paljusid traditsioone, mis on pärit nii kristlikust kui ka paganlikust pärandist. Näiteks käiakse jõululaupäeval kirikus ning kingituste jagamine on saanud oluliseks osaks jõulutraditsioonidest.

Kuidas tähistati jõule meie esivanemate ajal?

Meie esivanemad tähistasid jõule erinevalt olenevalt piirkonnast ja ajastust. Üldiselt oli jõulude tähistamine seotud talvise pööripäeva ja uue aasta saabumisega ning sellega kaasnesid erinevad rituaalid ja kombed, nagu näiteks jõulutule süütamine, jõuluküünla süütamine ja jõulupuu kaunistamine.

Millised on jõuluorika tähendused ja traditsioonid?

Jõuluorikas on oluline osa jõulude tähistamisest, mis sümboliseerib elu, viljakust ja valgust. Traditsiooniliselt kaunistatakse jõuluorikat erinevate kaunistuste, nagu näiteks jõuluehetega. Jõuluorika kaunistamisel on oluline koht ka perekonna ühisele tegevusele ning koosolemisele.

Kuidas erineb nelipühade 1. püha jõuludest?

Nelipühade 1. püha tähistab kristlikus kalendris Jeesuse taevaminemist ning erineb seega jõuludest nii ajaliselt kui ka tähenduselt. Jõulud tähistavad Jeesuse sünnipäeva ning on seotud tema sünniga seotud sündmustega, nagu näiteks pühakute Maarja ja Joosepi rolliga.

Kust leida infot jõulud 2023 kohta?

Jõulud 2023 info.

Mida pakkuda jõulude ajal söögiks?

Hea idee on pakkuda midagi magusat, nagu näiteks küpsisetort või toorjuustukook.